Aschi konformsuse eksperimendid või Aschi paradigma oli seeria 1950. aastatel tehtud psühholoogilisi laborieksperimente, mida juhtis sotsiaalpsühholoog Solomon Asch ning mis näitasid, mil määral on inimese isiklik arvamus mõjutatud enamiku arvamusest[1][2][3][4].
Aschi arendatud metodoloogiat on kasutanud mitmed uurijad uurimaks konformsuse ja vanuse[5], soo[6][7][8][9], kultuuri[9][10] ning ülesande olulisuse[10] vahelisi seoseid. Tänapäeval on selliste katsete läbiviimine raskendatud – kuivõrd need sisaldavad katseisikule valetamist, ei anna enamik eetikakomiteesid taolise uuringu jaoks luba.
<ref>
-silt. Viide nimega :1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :2
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :3
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :4
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :5
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Cooper
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Eagly
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :7
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :8
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :9
on ilma tekstita.